Ja ongi tarvis veidi rohkem hoolida! Ja näha enda kõrval seismas teist ... Siis kui ei jaksa, tuleb ainult uskuda, et rõõm mis tuleb, tuleb südameist.

(Koeru Hooldekeskuse hümn (M. Olesk, T. Kristal)

Info.

Sihtasutus Koeru Hooldekeskus Ida 2, Koeru alevik, 73001 Järvamaa Infolaud Tel: 555 31 130 e-mail: info@koeruhk.ee arveaadress: koeruhk@e-arvetekeskus.eu

Rehabilitatsiooniteenuseid osutatakse Sotsiaalkindlustusameti suunamiskirja alusel.

Rehabilitatsiooniteenusest

Rehabilitatsiooniteenus on sotsiaalteenus, mille eesmrk on parandada puudega inimese iseseisvat toimetulekut, suurendada hiskonda kaasatust ja soodustada ttamist vi tle asumist. Teenuse kigus koostatakse isiklik rehabilitatsiooniplaan, kus hinnatakse isiku toimetulekut ja krvalabi vajadust, tehakse ettepanekuid keskkonna kohandamiseks, abivahendi saamiseks ja kasutamiseks. Tegeletakse puudega inimeste individuaalse nustamisega erinevatel teemadel, et parandada edasist sotsiaalset toimetulekut ja kohanemist. Eelduseks on inimese tahe ja aktiivsus rehabiliteerimisprotsessis osalemiseks. Tulemuseks on muutused elukvaliteedis ja iseseisva toimetuleku paranemine.

Sihtgrupid, kellele hooldekeskuses rehabilitatsiooniteenust osutatakse:

• puude raskusastet taotlevatele tiskasvanutele;
• puudega  tiskasvanutele rehabilitatsiooniplaani alusel;
• pshilise erivajadusega inimestele (vanuses16-aastast kuni vanaduspensionile jmiseni, kelle tvime kaotus on vhemalt 40%).

Hooldekeskuses osutatavad rehabilitatsiooniteenused:

1. Rehabilitatsioonivajaduse hindamine ja rehabilitatsiooni planeerimine ehk rehabilitatsiooniplaani koostamine
Rehabilitatsiooniplaani koostamisel vestleb iga rehabilitatsioonimeeskonna spetsialist kliendiga eraldi. Vestlused vtavad kokku aega umbes viis tundi. Vajadusel kaasame plaani koostamisse vrgustikuliikmeid ning korraldame lisauuringuid. Rehabilitatsiooniplaani kirjutatakse kliendi enda snastatud eesmrk ja meeskonnatna koostatakse tegevuskava. Tegevuskava koosneb kliendi pstitatud eesmrgi saavutamiseks vajalikest tegevustest ja teenustest. Rehabilitatsiooniteenuste krval on tegevuskavas soovitused ja teistest allikatest (haigekassa, omavalitsus, ttukassa jm) rahastatavad teenused.
2. Rehabilitatsiooniplaani titmise juhendamine ja tulemuste hindamine
Rehabilitatsioonispetsialisti poolt kliendi juhendamine tegevuskavas olevate teenuste titmiseks.
3. Rehabilitatsiooniplaani tiendamine ja tulemuste hindamine
Kliendi eesmrgi saavutamiseks teeme vajadusel lisahindamise ja tiendame tegevuskava.
4. Fsioterapeudi teenus (individuaalne ja grupis)
Fsioteraapia eesmrk on kehaliste harjutuste ja asendusravi abil tielikult vi osaliselt taastada tugiliikumisaparaadi vi organite funktsionaalne vimekus, et inimene saaks paremini hakkama tavalises elu- ja tkeskkonnas. Eesmrgi saavutamiseks kasutavad fsioterapeudid erinevaid meetodeid - nustamist, liikumisravi, terapeudilist harjutust, individuaalseid harjutusprogramme jms.
5. Tegevusterapeudi teenus (individuaalne ja grupis)
Tegevusterapeudi teenus on suunatud inimese iseseisvuse suurendamisele igapevaelus.
6. Pshholoogi teenus (individuaalne, perele ja grupis)
Pshholoogi teenus vib koosneda nii pshholoogilisest nustamisest, mille eesmrk on rehabilitatsiooniplaanis mratletud eesmrkide saavutamine, peamiselt kliendi pshilise seisundi ja/vi toimetuleku silitamine vi parandamine ning pshhoteraapiast, mille eesmrk on pshilise seisundi ja/vi toimetuleku silitamine vi parandamine vastavalt rehabilitatsiooniplaanis nidatud eesmrgile.
7. Sotsiaalttaja teenus (individuaalne ja perenustamine)
Sotsiaalnustamise eesmrk on kliendi toetamine erinevate sotsiaalsete probleemide lahendamisel. Sotsiaalnustamise kaudu aitab sotsiaalttaja kliendil mista oma olukorda, juda otsusele ja leida vajalikke ressursse. Ta teavitab klienti ja tema vrgustikuliikmeid vimalustest ning toetab kliendi sotsiaalsete toimetulekuoskuste arengut.
8. Majutusteenus (sh tasuta hommiku-, luna- ja htusk)
Majutusteenust osutame hooldekeskuses. Toad on 1- ja 2-kohalised. Krvalabivajaduse korral vimalik hooldusteenus. Hooldekeskus ei kindlusta rehabilitatsiooniteenusel viibijat abi-ja hooldusvahendite ning ravimitega, need peavad kliendil endal kaasas olema. 

Hind: Rehabilitatsiooniteenuse eest tasub Sotsiaalkindlustusamet
 

Rehabilitatsioonimeeskonda kuuluvad spetsialistid:

  • sotsiaalttaja
  • arst
  • de
  • fsioterapeut
  • tegevusterapeut
  • pshholoog
  • pshhiaater
  • logopeed


Mida teha rehabilitatsiooniteenusele saamiseks?

1. Rehabilitatsiooniteenuse saamiseks tuleb tita rehabilitatsiooniteenuse taotlus, mille vorm on kttesaadav Sotsiaalkindlustusameti kodulehel rubriigis „Blanketid/rehabilitatsiooniteenuse blanketid” ja Sotsiaalministeeriumi kodulehekljel rubriigis „Puudega inimesele/sotsiaalteenused puudega inimesele/rehabilitatsioon” ning kikides pensioniametites. Tidetud taotlus saata posti teel vi viia elukohajrgsesse pensioniametisse. Samuti vib taotluse tita pensioniameti klienditeeninduses.

Taotlusele tuleb lisada koopia isikut tendavast dokumendist. Pshilise erivajadusega inimesed esitavad lisaks perearsti vi eriarsti saatekirja (vljavte haigusloost vi tervisekaardist) rehabilitatsiooniteenusele suunamiseks ning perearsti vi eriarsti tendi somaatiliste haiguste, sh nakkushaiguste, esinemise kohta. Kui taotluse tidab isiku seaduslik esindaja, siis on vaja esitada ka tema esindusigust tendava dokumendi koopia. Taotlust ei pea titma isikud, kes suunatakse rehabilitatsiooniteenusele ekspertarsti otsusel seoses puude raskusastme mramisega.

2. Suunamiskiri rehabilitatsiooniteenusele saadetakse isikule thitud kirjana taotluses mrgitud aadressil. Koos suunamiskirjaga saadetakse teenuste loetelu, milles on mrgitud isikul suunamiskirja vljastamise kuupeva seisuga rehabilitatsiooniteenuse saamiseks kasutada olevad vabad vahendid ning rehabilitatsiooniteenuse osutajate nimekiri, milles on mrgitud iga rehabilitatsiooniasutuse kohta kontaktandmed, osutatavad teenused ja jrjekord sihtgruppide kaupa. Inimesel on igus valida, millisesse rehabilitatsiooniasutusse ta teenusele lheb. Selleks peab ta sobiva asutusega ise hendust vtma 21 peva jooksul ja aja kokku leppima.

3. Teenuse osutaja registreerib tema poole prdunud isiku teenuse jrjekorda. Prast rehabilitatsiooniteenuse osutamist koostab rehabilitatsiooniasutus osutatud teenuste kohta arve. Teenuse saaja (vi tema seaduslik esindaja) kinnitab oma allkirjaga, et arves mrgitud teenuseid on osutatud.

4. Kui rehabilitatsiooniasutus asub teises vallas vi linnas, siis riik kompenseerib sidukulud rehabilitatsiooniteenuse osutamise kohta ja rehabilitatsiooniteenuse osutamise kohast isiku elukohta nii rehabilitatsiooniteenuse saajale kui vajadusel tema saatjale (abikaasale, isiklikule abistajale vi hooldajale), mlemale maksimaalselt  41,55 eurot  - mis teeb kokku maksimaalselt 83,10 eurot aastas. Sidukulude hvitamiseks on vajalik esitada vabas vormis taotlus elukohajrgsele pensioniametile prast rehabilitatsiooniteenuse saamist.

Taotluses tuleb mrkida jrgmised andmed:
1) rehabilitatsiooniteenust saanud isiku nimi ja isikukood vi snniaeg, postiaadress ja telefoninumber,
2) vajadusel rehabilitatsiooniteenust saanud isiku esindaja nimi ja isikukood vi snniaeg, postiaadress ja telefoninumber,
3) Sotsiaalkindlustusameti vljastatud rehabilitatsiooniteenuse suunamiskirja number;
4) arvelduskonto number, kuhu hvitis kantakse;
5) andmed rehabilitatsiooniteenuse osutamisega seotud sidukulude tekkimise kohta (lhtekoht, sihtkoht, lbitud vahemaa kilomeetrites jm);
6) taotlusele lisatud sidukulu tendavate dokumentide loetelu.
Taotlusele lisada sidukulu tendavad dokumendid – sidupiletid, bensiiniostu tekid, taksoarved vm.
 

Lisainformatsiooni rehabilitatsiooniteenuste kohta saab Sotsiaalministeeriumi kodulehekljelt www.sm.ee  ja Sotsiaalkindlustusameti kodulehekljelt www.ensib.ee.
Registreeri teenusele vi ksi lisainformatsiooni rehabilitatsiooniteenuste kohta hooldusosakonna juhatajalt Anneli Eelmaa telefonil 383 9202 vi e-postil: anneli.eelmaa@koeruhk.ee.