Õendusabi

Õendusabi haiglas

ISESEISEV STATSIONAARNE ÕENDUSABI

sh tasuline õendusteenus

Õendusabiteenuse eesmärk on patsiendi tervisliku seisundi ja toimetulekuvõime säilitamine ning
võimalusel parandamine, stabiilses seisundis patsiendi lühi- või pikaajaline ravi ja toetamine ning
vajadusel vaevuste leevendamine, inimese ettevalmistamine hooldusasutusse või koju
suunamiseks. Õendusabiteenust osutatakse vastavalt patsiendi vajadustele kas kodus, haiglas või
hooldusasutuses.
Tervisekassa rahastab statsionaarset õendusabi, mida osutatakse haiglas. Patsiendi suunab
õendushaiglasse (endise nimetusega hooldusravihaiglasse) perearst või eriarst saatekirjaga.
Sotsiaaltöötaja või sotsiaalhooldaja saab samuti kliendi õendusabivajadusest teavitada tema
perearsti, kes hindab olukorda ja korraldab vastavalt sellele abi.

Õendushaigla

Ravikindlustusega isikutele kehtib patsiendi 15% suurune omaosalustasu haiglapäeva eest tasumisel,
mis on  18,64 eurot päev ning  voodipäevatasu, mille suurus on 2,50 eurot
päevas, maksimaalset 10 päeva eest.
Patsientidele, kellel puudub ravikindlustus või kes muul põhjusel ei saa Tervisekassa poolt teenust,
pakub SA Koeru Hooldekeskus samade teenuspõhimõtete alusel tasulist iseseisvat statsionaarset
õendusabi.

Iseseisev statsionaarne õendusabi ehk õendusabi osutamine haiglas on teenus patsiendile, kes on
stabiilses seisundis ega vaja pidevat arstiabi, kuid kes vajab õendusabi ja arsti poolt määratud ravi-
protseduuride osutamist mahus, mis ületab koduõenduse võimalused.
Iseseisev statsionaarne õendusabi võib olla vajalik:
pärast traumat, raskekujulise haiguse põdemist või kroonilise haiguse ägenemist;

raskest haigusest tingitud vaevuste leevendamisel.
Statsionaarset õendusabi osutatakse õendushaiglas, kus toimingute tegemine ja nende vajaduste üle
otsustamine on valdavalt õe pädevuses. Arst konsulteerib õendushaiglas viibivaid patsiente vastavalt
vajadusele, kuid vähemalt üks kord nädalas. Õel on alati võimalus küsida arstilt arvamust patsiendi
terviseprobleemide lahendamiseks.

Kuidas toimub suunamine õendushaiglasse?

Patsiendi õendushaiglasse suunamise vajaduse otsustab perearst vm eriarst kas ise või koos õega.
Arst väljastab saatekirja, millele märgitakse patsiendi tervise probleemid, vajalik ravi ning õde märgib
õendusabivajaduse.
Vajalikud uuringud peavad patsiendile enne õendushaiglasse suunamist olema teostatud ning talle
peab olema määratud vajalik ravi. Õendushaiglas viibimise aeg ja osutatavad teenused sõltuvad
patsiendi tervislikust seisundist ja õendusabivajadusest.

Tasulisele õendusabiteenusele tulles ei ole arsti saatekiri vajalik.

Millised on õendushaiglas osutatavad teenused?

Iseseisva statsionaarse õendusabiteenuste hulka kuuluvad:
õendustoimingud (nt tervisenäitajate mõõtmine ja hindamine, lamatiste ravi ja ennetamine,
esmaabi andmine, kusepõie kateteriseerimine, stoomihooldus, haavaravi, liikumisravi,
inhalatsioonid)
patsiendi ja tema lähedaste õpetamine ning nõustamine nt abivahendite kasutamisel, toitumisel,
enesehooldustoimingute tegemisel, turvalisuse tagamisel
raviprotseduuride tegemine (nt vajadusel haavaõmbluste eemaldamine, ravimite manustamine jne)
vajadusel laboratoorsete uuringute jaoks materjali võtmine
surija vaevuste leevendamine.

Tegevusluba: L04373

Tervisekassa: Lastekodu 48, 10144 Tallinn, +372 669 6630   , e-mail: info@tervisekassa.ee

Terviseamet: Paldiski mnt 81, 10617 Tallinn, tel 6943500, e-mail: kesk@terviseamet.ee

Õendusabi hooldekodus

Alates 2020. aastast pakume õendusteenust üldhooldekodu elanikele (E-R 8.00-16.00 on majas osakonna õde).

Tervisekassa rahastatav tervishoiuteenus üldhooldekodus parandab arstiabi kättesaadavust ja aitab tagada, et õe juhtimisel jälgitakse hooldekodu elanike tervist pidevalt ning leitakse koostöös arstiga tervisemurele vajalik lahendus.

Milliseid tervishoiuteenuseid osutab hooldekodus õde?

Õde hindab hooldekodu elanike tervise seisundit, näiteks mõõdab kehatemperatuuri, vererõhku, teeb uriini- ja vereanalüüse ning muid vajalike õendustoiminguid. Samuti aitab õde jälgida ja ellu viia arsti poolt patsiendile koostatud raviplaani. Arsti loal võib õde teha patsiendile raviprotseduure nagu näiteks valuravi, samuti anda ravimeid või eemaldada haavaõmbluseid. Õde tegeleb ka nõustamise ja haiguste ennetamisega. Näiteks jälgib õde hooldekodu elanike meeleoluhäirete ja dementsuse tunnuseid. Õde teeb hoolealuse lähedastega koostööd, neid vajadusel teavitades ja nõustades.

Mis on hooldekodu elaniku lähedase roll?

Hooldekodu elaniku lähedastel tuleb end kurssi viia, kuidas on hooldekodus teenused korraldatud (hooldusteenused, tervishoiuteenused, nõustamine, teavitamine, transport jne).

Tegevusluba nr. L03299